Siniorus peatudes on lisaks kohapealse vaikuse ja metsiku looduse nautimisele võimalik ette võtta pikemaid või lühemaid jalutuskäike ümbruskonnas. Sinioru metsamaja asub Esna maastikukaitsealal, kus metsas uitamine ja niidukoosluste imetlemine pakub häid emotsioone.
Kuhu minna mõne kilomeetri raadiuses? Lähedal asuvad Esna allikad, kust saab alguse Esna jõgi. Vaatamisväärsuseks on kindlasti Siniorust 500 m kaugusel asuv Esna mõis koos pargialaga ning sealt edasi 1,5 km kaugusel asuv Esna kabel. Paari kilomeetri kaugusele jääb Esna küla, mis varem oli toimekas alevik, peale rongiliikluse kadumist 1972.aastal elu külas sumbus, kuid on huvitavaks näiteks ridakülast ja avastamist jagub seal sellegipoolest. 

ESNA MÕIS

Mõisakompleksi kuuluvad peahoone ehk härrastemaja, ait-kuivati, piimaköök, tall, kasvuhoone varemed, viinavabrik. Esna mõisa rajamist alustas 1623. aastal rootsi kindralmajor Alexander von Essen. Alates 1793. aastast kuulus mõis Grünewaldtide aadlisuguvõsale, jäädes omanikuks Eesti Vabadussõjani. Oma tänapäevase ilme sai mõis 1880. aastal, kui ehitati juurde põhjapoole jääv kivist tiib ning rajati veranda. 

ESNA MÕISA PARK

Esna mõisa park on inglise stiilis vabakujulise planeeringuga park, mille servaalad sulanduvad ümbritseva loodusega - pargiaasad muutuvad sujuvalt rohumaadeks ja allikajärveks. Pargi suuruseks on 17,7 ha, millest põhiosa on umbes kolmandik, asudes mõisa peahoonest lõunas.
Pargi puistu on üsna tiheda istutusviisiga, kuid üsna vaheldusrikas - leidub puuderühmi ja üksikpuid. Puudealleesid oli mõisa ajal kolm: läbi tammiku mõisakalmistule, idasuunas metsaülema eluhooneni ehk nn. jahilossi tee ning puiestee oli ja on ka praegu maantee ääres. Mõisa park on kaitse all kultuurimälestisena.

ESNA KABEL JA KABELIMÄGI

Esna mõisa tagant loode suunas viib 1,5 kilomeetrine jalgrada Kabelimäele. Kõrgemal seljandikul asuv rada viib läbi soise segametsa, kus köidavad pilku saared, pihlakad, harilikud ja mägivahtrad, võimsad tammehiiglased. Metsatee lõppeb Grünewaldtide perekonnakalmistu ja neogooti stiilis kabeliga, mis ehitatud 1842. aastal.
Mõisa ajal oli kalmistutee palistatud tammedega ning metsast läbi raiutud siht avas härrastemajast vaate kabelile. Kalmistul kasvas hulga võõramaiseid puid, neist erilisemad siberi ja euroopa lehised. Mitmeid lehiseid ja võimsaid tammesid võib märgata seal praegugi.
Kabel on uhke arhitektuuriga - roosaken, perspektiivportaal, roidvõlvid ja kaunistatud päiskivid. Portaali kohal ehib kabelit Grünewaldtide raidkivist perekonnavapp.
Kuigi kabelit ja kalmistut on Nõukogude ajal laastatud, on Grünewaldide järeltulijad ja mõisa praegused omanikud seda minimaalselt korrastanud.  Nii on kabelil vahetatud katus ja taastatud kiviplaatpõrand. Külarahvas teab ka rääkida, et 40-ndatel varjasid kabeli võlvide ja katuse vahel ennast metsavennad.

ESNA KÜLA. KALAMATSI MEIEREI

Esna küla oli varem toimekas alevik, kuhu elu tuli sisse 1920.a. kitsarööpmelise raudtee Türi–Paide–Tamsalu liini ehitamisel ja Esnasse kerkis jaamahoone ning selle ümber kasvas raudteeasula.
Külas on mitmeid arhitektuuriväärtuslikke hooneid ja üksikobjekte – Esna vallamaja (1896), koolimaja (1867–1869), endine külapood, hästisäilinud 19. sajandi rehemajad ja aidad, kroonu- ja linnaarhitektuuri elementidega elamud, maa- ja paekivist kõrvalhooned.
Esna peatänav kannab nime Pikk tänav ja mööda seda kõndides saab aimu tolle aja ridaküla olemusest. Pikal tänaval asub ka Kalamatsi Meierei, mis on pereettevõte ja tegutseb aastast 2011. Kalamatsi Meiereis valmivad piimatooted nii kitse- kui lehmapiimast. Lisainfo www.kalamatsi.ee