Esna maastikukaitseala on loodud Esna jõe läteteks olevate rohkearvuliste allikate, Esna allikajärve, mitmete soode, metsade, niidukoosluste ja Esna mõisa pargi kaitseks.  Kaitseala asub Järvamaal, Paide linna ja Järva valla maadel.


Esna maastikukaitseala territoorium on olnud osaliselt kaitse all alates aastast 1972, kui kaitse all olid eraldi Esna allikad, Esna veesäilitusala ja Esna mõisa park. 2006. aastal kolm ala liideti, laiendati ning moodustati 225,2 ha suurune Esna maastikukaitseala. Sellest ajast on kehtestatud maastikukaitseala piirid ning kaitse-eeskiri. Esna maastikukaitseala kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku. 
2013. aastal koostati Keskkonnaameti tellimusel kaitsekorralduskava.

Lugemist lisaks:
Esna maastikukaitseala kaitse-eeskiri
Esna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013 - 2022

taimestik

Erinevad liigniisked metsad katavad Esna maastikukaitseala territooriumist üle poole (~67 %), mida rikastavad poollooduslikud kooslused (~16 %), märgalad ja allikad. Kaitse all on kaheksa erinevat elupaigatüüpi, mida inventeeritud ajavahemikus 2000-2002 aastal.
Esna metsadest ja niitudelt võib leida mitmed haruldasi orhideeliste ehk käpaliste liike. Arvukas esineja on Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), mida võib leida ligi 25 ha suurusel alalt, kasvades peamiselt soolehtmetsades. Samuti kasvab siin üleni pruunikat värvi ja lehtedeta kaitsealune taim - Pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis).

niidud

Poollooduslikke koosluseid ehk looduslikke rohumaid leidub Esna maastikukaitsealal 21,1 hektaril, mis moodustab 9,4% loodusala pindalast. Suuremad niidualad asuvad kaitseala kagu servas, olles paremini säilinud mõisa pargi vahetus ümbruses. Nendel aladel on poollooduslikke kooslusi ka taastatud- ja hooldatud.  
Natura 2000 elupaigatüüpe esineb neli: aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga madalikuniidud (3,9 ha), lubjarikkal mullal kuivad niidud (1,1 ha), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (0,9 ha) ja niiskuslembelised kõrgrohustud (15,2 ha). Eesti taimkatte klassifikatsiooni kohaselt on antud niitude näol tegemist aruniitudega.
Poollooduslikud ehk pärandkooslused on inimeste pool ümber kujundatud looduslikud maastikud. Nendelt väikestelt liigestatud niitudelt on aastasadu varutud koduloomadele talveheina, küttepuid, lehisevihtu ning karjatatud loomi.  Selliselt kujunenud rohumaad on äärmiselt liigirikkad, kus ühelt ruutmeetrilt võib leida kuni 50 erinevat taimeliiki. Nende alade säilimiseks on vajalik heina igaaastane niitmine koos niite äravedamisega või regulaarne karjatamine. Esna maastikukaitsealal on poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ühes olulisemaks kaitse-eesmärgiks. Projektipõhiselt tegeleb kaitsealal pärandkoosluste taastamise ja hooldamisega MTÜ Sinioru.

loomastik

Allikajärvel peatuvad kevadise suurvee ajal paljud läbirändavad veelinnud. Samuti on niidualad olulised lindude peatumis-, toitumis- ja pesitsuskohad. Märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, elavad mitmed rähniliigid. Esna maastikukaitseala metsad sobilikud pesitsuspaigad mitmetele kakulistele. Liigirikkad rohumaad on elupaigaks paljudele haruldastele putukatele - suurliblikad, sihktiivalised, mardikalised.
Kaitseala maastikud pakuvad sobivaid elupaiku nii suurtele kui väikestele imetajaliikidele. Esna metsade püsielanikeks on põdrad, metssiga ja metskitsed. Sagedasteks läbikäijateks on meie suurkiskjad - karu, hunt ja ilves. Alles hiljaaegu külastas kaitseala metsi emailves kolme kutsikaga. Väike imetajatest esineb rebast, kährikut, halljänest, metsnugist, tuhkrut ja oravat. Poolveelistest imetajatest on arvukalt esindatud kobras, kelle suurt pesakuhilat võib imetleda keset allikajärve. Samuti on kobras üles paisutanud väiksemaid kuivenduskraave ning ehitanud mitmeid tamme Esna jõele.
Palju leidub kahepaikseid ja ka mitmeid roomajaid, kellest arvukaim esindaja on arusisalik.

allikad

Mõisa peahoonest loodesse, sootasandiku serva jäävad Esna pargi allikad, mis veerikkal ajal moodustavad allikatoitelise paisjärve. Lisaks esineb kaitsealal veel pisemaid eradiseisvaid allikaid, mis pisikeste ojadena suubuvad Esna jõkke.
Suurt allikajärve toidavad kümmekond alalist veerikast lange- ja tõusuallikat.  Allikate vooluhulk varieerub aastajast lähtuvalt suurtes piirides. Pole harv nähe, kus madalvee perioodil Esna jõe alguseks olevas allikajärve paisul vooluhulk puudub. Vett on roheksti kevadise suurvee ajal, kui allikate summarne tootlikus rohkem kui 100 l/minutis. Allikajärv ei külmu ka suure pakasega, olles veelindudele hea talvituskoht.

esna jõgi

Esna jõgi saab alguse Esna mõisa härrastemaja läheduses asuvast allikatoitelisest paisjärvest. Jõe kogupikkus on 24,2 km (valgala 175,7 m2), suubudes Pärnu jõkke Paide tehisjärve lähedal. Esna jõgi on Pärnu jõe ülemjooksu üks lisajõgedest. Jõgi läbib Esna maastikukaitseala 2,1 kilomeetrit ja voolates kogupikkuses valdavalt hõreda inimasustusega soises maastikus. Suuremas osas on jõe looduslikku sängi aegade jooksul süvendatud ja õgvendatud, voolates kohati nöörsirges sängis.
Asudes Pandivere kõrgustiku karstunud alal, on jõe ülemjooksu veerežiim väga varieeruv, sõltudes nii pinnavormist, sesoonsusest kui ka erinevatest aastatest. Kuival ajal kaob Esna jõe ülemjooksul vesi pikkamööda maa-alustesse pragudesse ning jõesäng täitub rohkema veega põhjaallikate arvelt alles alamjooksul. Selle tõttu Esna jõe ülemjooks 4 km ulatuses kaladele püsielupaigaks ei sobi.
Selge veega ja kiirevoolulisel Esna jõe alamjooksul on jõeforelli sigimis- ja kasvutingimused ühed parimad Eestis, olles väga oluliseks forellide kasvualaks Pärnu jõele. Lisaks esineb jões jõesilmu, vikerforelli, lepamaimu, lutsu, luukaritsat ja võldast. Luukaritsa puhul on tegemist on ainsa liigiga, kes suudab pikemat aega säilida väga veevaesetes jõelõikudes, seepärast esineb seda rohkearvuliselt ka maastikukaitseala jõeosal.
Aastatel 2011 - 13 viidi Esna jõel läbi projekt „Vooluveekogude seisundi parandamine Esna, Pärnu, Õhne ja Piusa jõel“. Forelli asurkonna seisundi prandamise eesmärgil lõhuti kopratammid, avati jõe kaldaid, eemaldati sete, rajati mitmed kudemiskohad ning ehitati uus allikajärve regulaator. Projekti tulemuste kohta saab rohkem lugeda aruandest "Esna jõel rakendatavate tervendamismeetmete mõju uuring".

esna mõis

Maastikukaitseala rikastavaks elemendiks on Esna mõis oma suure pargialaga. Mõisakompleks kuuluvad peahoone ehk härrastemaja, ait-kuivati, piimaköök, tall, kasvuhoone varemed, viinavabrik, kabel ja mõisa park on kaitse all kultuurimälestistena.
Esna mõisa rajamist alustas 1623. aastal rootsi kindralmajor Alexander von Essen. Alates 1793. aastast kuulus mõis Grünewaldtide aadlisuguvõsale, jäädes omanikuks Eesti Vabadussõjani.
Oma tänapäevase ilme sai mõis 1880. aastal, kui ehitati juurde põhjapoole jääv kivist tiib ning rajati veranda.

ESNA KABEL JA kabelimägi

Esna mõisa tagant loode suunas viib 1,5 kilomeetrine jalgrada Kabelimäele. Kõrgemal seljandikul asuv rada viib läbi soise segametsa, kus köidavad pilku saared, pihlakad, harilikud ja mägivahtrad, võimsad tammehiiglased. Metsatee lõppeb Grünewaldtide perekonnakalmistu ja neogooti stiilis kabeliga, mis ehitatud 1842. aastal.
Mõisa ajal oli kalmistutee palistatud tammedega ning metsast läbi raiutud siht avas härrastemajast vaate kabelile. Kalmistul kasvas hulga võõramaiseid puid, neist erilisemad siberi ja euroopa lehised. Mitmeid lehiseid ja võimsaid tammesid võib märgata seal praegugi.
Kabel on uhke arhitektuuriga - roosaken, perspektiivportaal, roidvõlvid ja kaunistatud päiskivid. Portaali kohal ehib kabelit Grünewaldtide raidkivist perekonnavapp.
Kuigi kabelit ja kalmistut on Nõukogude ajal laastatud, on Grünewaldide järeltulijad ja mõisa praegused omanikud seda minimaalselt korrastanud.  Nii on kabelil vahetatud katus ja taastatud kiviplaatpõrand. Külarahvas teab ka rääkida, et 40-ndatel varjasid kabeli võlvide ja katuse vahel ennast metsavennad.

esna mõisa park

Esna mõisa park on inglise stiilis vabakujulise planeeringuga park, mille servaalad sulanduvad ümbritseva loodusega - pargiaasad muutuvad sujuvalt rohumaadeks ja allikajärveks. Pargi suuruseks on 17,7 ha, millest põhiosa on umbes kolmandik, asudes mõisa peahoonest lõunas.
Pargi puistu on üsna tiheda istutusviisiga, kuid üsna vaheldusrikas - leidub puuderühmi ja üksikpuid. Värvilist mitmekesisust lisavad mitmed eri puuliigid. Aastaid tagasi tehtud uuringul on Esna mõisapargis määratud 22 liiki puittaimestikku - lehtpuid 19 ja okaspuid 3 liiki. Ligi pooled pargis kasvavad puud on tammed. On tähelepanuväärne, et suur osa puudest on suure ümbermõõduga. Üle 250 cm tammi loendati 34, saari 9 ja pärnasid 4, neist nii mõnigi võib olla mõisaaegne. Enamus puistust võib pidada siiski algse tammiku looduslikuks järelkasvuks.
Puudealleesid oli mõisa ajal kolm: läbi tammiku mõisakalmistule, idasuunas metsaülema eluhooneni ehk nn. jahilossi tee ning puiestee oli ja on ka praegu maantee ääres.

JAHILOSSITEE

Jahilossitee on Esna mõsinike poolt loodud maakiviaedade ja põlispuudega piirnev põldusevaheline tee, mis viis mõisast idasuunas asuvale metsaülema eluhooneni. Tänaseks on maakiviaiad lagunenud ja omapärast teed on vaevu põldude ning üksikute põlispuude vahel märgata. Jahilossitee on oluline ning omapärane Esna mõisapargi ja Esna maastikukaitseala tähenduses, mis kultuuriajaloolise objektina väärib taastamist.